Tegevused

Kaitsekorralduskava Kõpu poolsaare ja Paope Natura-aladele

Mets-karihiir

Kaitsekorralduskava saab alla laadida siit.

Niidukite, võsalõikajate ja mootorsaagide ning ATV soetamine

Ranna koristamine

Võsaraie ja puurinde harvendamine poollooduslikel niitudel ja karjamaadel

Võsaraiet tehakse kõikides poollooduslikes elupaigatüüpides vastavalt vajadusele.  Puurinde harvendamine toimub puisniitudel ja puiskarjamaadel. Puurinde liituvust vähendatakse 1-2 astme võrra, selleks et taastada puistu grupilist struktuuri. Lisaks võib puurinde harvendamine tähendada puurinde osalist kuni täielikku eemaldamist elupaigatüüpides: arurohumaa, sinihelmikaniit, kadastik jt. Puurinde harvendamist tehakse reeglina talvel külmunud maaga, lumeta või vähese lumega perioodil või ühenduses võsaraiega.

Tarade ehitamine

Poollooduslike kooslustega aladel püstitatakse projekti käigus tarasid 7 km ulatuses. Tarad on vajalikud karjamaade eraldamiseks põldudest, teedest ja muudest aladest, kust kariloomad tuleb eemale hoida.

Karjatamine ja niitmine poollooduslike kooslustega aladel

Umbes 470 ha projekti kogupindalast moodustavad poollooduslikud elupaigad (rannaniidud, hariliku kadaka kooslused, arurohumaad, sinihelmikaniidud, puisniidud, madalsoo-niidud, ning puiskarjamaad). Loomapidamine projektialal on üldiselt ebatulus ning sellest on ka tingitud talunike pidev mure tuleviku pärast. Loodushoiutoetused, mida on makstud 2001. a. alates, on seetõttu mõjunud julgustavalt ning aidanud talunikel toime tulla. Ka on toetused tublisti tõstnud talunike huvi poollooduslike rohumaade traditsioonilise majandamise vastu ning tõstnud ka nende teadlikkust nende väärtuste suhtes. Alade säilitamiseks on vajalik nende jätkuv hooldamine.

Sotsioloogiline küsitlus Kõpu poolsaare elanike ja maaomanike hulgas

Elupaikade kaitse korraldamisel on 2 olulist faktorit: avalik arvamus ning teadlikkus. Sotsioloogiline küsitlus aitab välja selgitada kohaliku elanikkonna ja maaomanike hoiaku, samas aidata küsitletavatel näha vaatenurki mille peale nad varem pole tulnud. Sotsioloogiline küsitlus on algmaterjaliks koostatavale kaitsekorralduskavale.

Püsiekspositsioon Ristna looduskeskuses

Annab teavet üleeuroopalise kaitseväärtusega taime- ja loomaliikide ning elupaikade kohta. Keskuses saab korraldada temaatilisi õppepäevi ja varustada teisi huvilisi trükistega ja anda teavet. Erilist tähelepanu leiavad tutvustamisel prioriteetsed elupaigatüübid ja linnudirektiivi 1 lisa liigid. Lisaks ekspositsioonile on rajatud õpperada looduskeskuse taga koos õppeväljakuga.

Traditsioonlise elulaadi õppepäevad

Kursus “Loodus ja meie” Kõpu piirkonna lastele tutvustamaks nii piirkonna loodust, taimekooslust, millal, kus ja kuidas tohib/ei tohi käituda, tegutseda, väära/õige käitumise tagajärjed jne. Nimetatud teema raames loodusmatkad erinevatel aastaaegadel ja pärast õpitu jäädvustamine kujutavas kunstis (siidi-, portselanimaal, lilleseade, savivoolimine ning kangastelgedel kudumine). Läbi uue põlvkonna loodussõbralikkuse mõjutamise on ta otseselt seotud ringide tööst saadavate teadmiste ja kogemuste edasikandmise ajalooliste traditsioonidega.

Fotokool loodusepildistajatele

Fotolaager on kaheosaline. Esimene osa viiakse läbi suvel ja teine osa talvel. JPildistamise objektideks on erinevad elupaigatüübid, samuti seal esinevad taimed, loomad ja silmapaistva pinnavormid. Töö käigus saadud fotodest on koostamisel näitus, mida hiljem  eksponeeritakse.

Rändfotonäitus

Koosneb erineva formaatidega originaalfotodest Natura erinevatest elupaigatüüpidest ja seal esinevatest kaitsealustest taime- ning loomaliikidest. Näituse ülesehitus on selline, et olulisemad elupaigatüübid on kujutatud suurte piltidena ja väiksemad pildid annavad ülevaate seal esinevatest tähtsamatest taime- ja looma - liikidest. Näituse juurde kuuluvad ka vastavasisulised selgitavad tekstid.


Trükised

  1. "Euroopas väärtustatud elupaigad, taime- ja loomaliigid Kõpus"
    Trükis tutvustab piirkonnas leiduvaid elupaigatüüpe, kirjeldab nende põhilisi tunnusjooni ning iseloomulikke liike, põhjendab nende kaitsevajadust ja nimetab kaitse-eesmärke ning–võtteid. Trükist saab alla laadida siit
  2. "Loodusõpe ja puhkus Kõpus"
    Sisaldab kõiki olemasolevaid ja lähitulevikus valmivaid puhkekohti, õppe- ning matkaradasid. Nende leidmiseks on olemas ala üldkaart. Radade kohta on nende lühikirjeldused. Trükist saab alla laadida siit
  3. "Natura elupaigatüüpide kaitse- ja hooldustegevused Kõpus“
    Tegemist kaitsekorralduskava lühendatud ja kohandatud väljaande ehk nn. rahvaväljaandega, mis on suunatud kõikidele elanikugruppidele. Trükis sisaldab elupaigatüüpide lühikirjeldusi, ruumilist paiknemist ja nende tähtsust, haruldaste taime- ja loomaliikide nimekirju, loodusressursside kasutamist ( ranna- ja puisniidud ), hooldustööde kirjeldusi ja võtteid erinevates metsatüüpides. Antakse ülevaade olemasolevatest kaitsealadest ja kehtivatest looduskaitset reguleerivatest seadustest. Trükis valmib sügisel 2007.

Kodulehekülg

Kodulehekülg annab infot projekti kohta, täidab projekti tutvustavat ja propageerivat eesmärki. Kodulehekülje kaudu võimalik tutvuda projekti väljunditega (trükised, aruanded). Täiendusena lisati koduleheküljele kogu piirkonda tutvustav info (vaatamisväärsused, pakutavad teenused).

Maalinäitus

Esmalt viidi läbi maalikursus, kus omandati vajalik tehniline vilumus, et looduses olles pühenduda  kujutatavale. Maalilaager Kõpu poolsaarel on kolmepäevane. Töödest valmis näitus, mida eksponeeriti Kärdla kultuurikeskuses, Keskkonnaministeeriumis Tallinnas ning Ölandil Löttorpi Skäftekärri näituseruumis.

Infrastruktuur külastajate suunamiseks

Kõpu poolsaar on atraktiivne puhkemajanduslikust seisukohast lähtudes. Selle ala kaitse ja kasutamise reguleerimiseks on vajalik välja ehitada parkimisplatsid, telkimisalad, õppe- ja matkarajad koos ala loodust tutvustavate ning inimtegevuse ohtudele viitavate stendidega. Eesmärk on juhtida loodushuvilisi, puhkajaid ja ka gruppides liikuvaid turiste nendesse paikadesse, mis on ettevalmistatud inimeste vastuvõtmiseks. Nii suudame aasta-aastalt suurenevat turistide voogu hoida eemale aladest kus nende viibimine on vastunäidustatud (tallamisõrnad samblikumännikud, luitetaimestik, haruldased loomaliigid). Samas saavad turistid ettevalmistatud kohtades informatsiooni sealsete loodusväärtuste kohta ja käitumisjuhiseid looduses viibimise kohta.
Infrastruktuuri osad on järgmised:

  1. Lautri- ja puhkekohad: Ninametsa, Palli, Mägipe, Kaleste ja Hirmuste puhkerajatiste ja juurdepääsuteedega
  2. Väikesed tutvustavad õpperajad Palli, Mägipe, Kaleste ja Hirmuste puhke- ja lautrikohtade ning Ristna looduskeskuse juures
  3. Eelnevaid õpperadu ühendav 40-kilomeetrine jalgrattarada
www.poolsaar.ee