![]() |
![]() |
![]() |
||
![]() |
![]() |
|||
![]() |
![]() Kasulikud viited: |
![]() |
RistnaRistna Lõunanina ja Kalana sadama vahelisel alal on militaarobjektide tihedus väga suur. Kuna erinevate ajastute ja väeosade ehitised asuvad läbisegi, siis saab mitmete objektide otstarvet tänapäeval ainult oletada. Kirjanduses esinenud viiteid patareist Ristnas I maailmasõja ajal tuleb pidada ekslikeks - ilmselt oli mõeldud Hirmuste patareid. Pärast rannapatareide likviderimist 1955. aastal on samal territooriumil asunud õhukaitsevägede üksused. Kalana sadama pool on piirivalve vaatluspunkti varemed ja vaatlustorn. Lähedal sõjaväelinnakus on 1940. aastal ehitatud kasarm, ohvitseride elamu ja saun. 1986. aastal alustati kahekorruseline paneelmaja ehitust ohvitseridele, uksed-aknad jõuti ka ette panna, siis jäi kõik pooleli. Samas on suur kasarmuhoone vundament. Ristnas tegutses 1980.-ndail aastail ohvitseriprouadele töö andmiseks ettevõte, kus valmistati alumiiniumist lusikaid. Neljarelvaline patarei, mille betoonist suurtükialuseid tänapäeval vaadata saab, on ehitatud ilmselt pärast sõda. Samuti on hilisema päritoluga suur betoonist kaugusmõõtja torn (torni lae peal betoonis on aastaarv 1953). Pärast rannapatareid tegutses samal territooriumil õhukaitsevägi - nendest on jäänud randa suured betoonangaarid. Osa patarei ehitisi (laskemoonahoidlad, elektrijaam) olid samuti kasutusel. Üks suurtükipositsioon on pinnast täis veetud. Veel infot: http://www.mil.hiiumaa.ee/ristna/index.html Rannapatarei nr 47 Hirmustes (IV-152/45)Peeter Suure merekindluse patareidest viimasena valmis 1917. aastal Hirmuste patarei nr. 47. Ehitati ka ajutine sadamasild, kust viis patareisse vagonetitee. Positsioonide kõrval oli neli palkvarjendit, barakid olid tagapool metsas. Tänapäeval tähistavad suurtükkide asukohti mõned puitaluse kinnituspoldid sambla sees. Veel infot: http://www.mil.hiiumaa.ee/hirmuste/index.html Rannapatarei nr 149 Pallil (IV-100/51)Palli patarei ehitati 1940. aastal - neli 100 mm kiirlaskekahurit. 1941. aasta sügisel viidi üks kahur Lepiku patareisse. Pärast sõda oli Pallil kolm 127 mm suurtükki, nende jaoks rajatud betoonist alused ja varjendid on tänaseni säilinud. Pool kilomeetrit enne patareid on tee ääres sõjaväelinnaku varemed, osaliselt ehitatud I maailmasõja ajal, täiendatud ja ümber ehitatud pärast sõda. Veel infot: http://www.mil.hiiumaa.ee/palli/index.html |
![]() |